Sportlikud tegevused
Mens sana in corpore sano – „Terves kehas terve vaim“ ning ka Vironias leidub paljusid, kellele see vana ütlus kreedoks on.
Meie sporditegevuse ajaloost
Teiste tudengite poolt on viroonlaste spordilembus ära mainitud juba 1908. aastal, kui Vironia liikmed hea tenniseoskuse eest kiita said. See kirg sportimise vastu kandus üle 1914. aastal esimeste Eesti üliõpilaste olümpia korraldamisele Tartus, mis Vironia liikme Karl Kleini (c. 1913/II) juhtimisel läbi viidi. Seega on Vironias spordi tegemise traditsioon sisse juurutatud nii kõvasti, et ka kaks maailmasõda ning pikk Nõukogude Liidu okupatsioon pole seda ära suretanud.
Vironia liikmeid iseloomustab ka omavaheline ühisus ning seetõttu on tegutsetud ka meeskonnaaladel. Esimene kahe üliõpilasorganisatsiooni vaheline jalgpallimatš näiteks võttis aset 1926. aastal Vironia ning Eesti Üliõpilaste Seltsi vahel, mille Vironia ka suureskooriliselt (6-0) võitis, kusjuures publikut oli kohal rohkem kui paljudel tänapäeva Meistriliiga mängudel. Antud võistluse traditsioon on käimas siiamaani ning Vironia ja EÜS-i vaheline jalgpallivõistlus on üks vanimaid jalgpallivõistlusi Eestis. Lisaks eelmainitud spordialadele on Vironia lähiminevikus vahelduva eduga tegutsenud ka näiteks keegli ja lauatennisega; kaugemasse minevikku jäävad aga ka edukad sooritused murdmaajooksu ja -suusatamise ning tennise alal.

Jalgpall
Jalgpallis on Vironia küll sajandivahetuse paiku tagasihoidlikke tulemusi koju toonud, kuid viimasel kümnendil taset kõvasti kasvatanud. Ei ole üldse uskumatu vaatepilt see, kui Vironia vilistlastoal oleval kapil on mõlemad jalgpallis käibel olevad rändkarikad. Eks oma osa on sellel, et mitmed Vironia liikmed mängivad erinevatel tasemetel juba Eesti liigasüsteemis, aga kindlasti aitavad nii meeskonnavaimule kui ka niisama üksteise väljakult leidmisele kaasa tuttuued spordivormid, mis Vironia värve – violett-must-valget – spordiväljakul au sees hoiavad.

Korvpall
Korvpallitrennid on samuti Vironias sagedased nähtused ning kuigi suurte võitudeni ei ole Vironia veel selles meeskonnaspordis jõudnud, on lähiajalugu siiski täis häid sooritusi, nagu näiteks 2. koht 2014. aasta akadeemiliste organisatsioonide korvpalliturniiril. Trennides on tegemist vägagi populaarse spordialaga, eriti külmemal ajal, kui ka kõige karastunum põhjamaalane ei sooviks väga välitingimustes jalaga palli taguda. Sisealadest võtab Vironia osa ka iga-aastasest võrkpalliturniirist, kusjuures seda lisaks Eestis toimuvale akadeemiliste organisatsioonide turniirile ka Kanadas Torontos toimuvast võistlusest.

Kümnevõistlus
Tugeva traditsiooniga on ka Vironia kümnevõistlus, mille esimene iteratsioon võttis aset 1996. aastal, kui oli saadud inspiratsiooni Erki Noole tugevast sooritusest Atlanta olümpiamängudel. Sellest võistlusest on osa võtnud nii esimest korda ketast heitvad mehed kui ka juba vilunud veteranid, kelle jaoks +4000 tulemus täiesti jõukohane on olnud. Tõepoolest, kuigi keskmine võistleja kipub vahetevahel tõkete ületamisel ning teiba ja lati eristamisel raskustesse sattuma, on kolm tugevaimat kümnevõistlusel püsitatud tulemust järgmised: 5628 (Margo Märdin, 2009), 5576 (Ardo Pajur, 1997), 5531 (Ardo Pajur, 1998). Uutele tulijatele on tavaliselt aga jõukohaseks katsumuseks kõikides alades tulemusest hoolimata edukalt finišeerida.

Mõttesport
Unustusse pole jäänud ka ajulihast rohkem treenivad alad. Vironia on tihti korraldanud akadeemiliste organisatsioonide orienteerumisvõistlust, seda nii ühepäevase mõõduvõtu kui ka aastapikkuse orienteerumispäevakutest osavõttu arvesse võtva turniirina. Tihti avastab meie liikmeid üheskoos mängimas ka laua- või arvutimänge. Legendid räägivad, et koroonaepideemia ajal ehitati isegi Minecraftis konvendikoopia. Lisaks on konvendihoones au sees maleväljak, millel tihtilugu ettureid ja teisi tähtsamaid nuppe liigutatakse. Ka siin on tase kõikuv ning mõne Vironia hulgas oleva Eesti tipu vastu tavaline väljakutsuja ei saa; tõenäoliselt seetõttu on ka pikemat aega üritatud korraldada poksmaleturniiri.
