Liikmeks saamine

Korporatsiooni Vironia võetakse vastu eesti meesüliõpilasi, kes on immatrikuleeritud mõnda üldiselt tunnustatud kõrgkooli.

Iga semestri alguses korraldavad Tartu ja Tallinna konvendid avatud külalisõhtud õllelaua formaadis, kus organiseerumata meestudengitel on võimalus tutvuda korp! Vironia tavade, ajaloo ja liikmetega. Traditsiooniliselt toimub septembrikuus ja veebruaris kolm külalisõhtut, millest on soovitatav külastada kaht. Lisaks on äärmiselt soovitatav külastada ka teiste korporatsioonide ja seltside külalisõhtuid.
Korp! Vironiasse astumisest huvitatu peab esitama konvendile kirjaliku avalduse eestseisuse nimele, milles ta avaldab soovi saada korp! Vironia lihtliikmeks, ning curriculum vitae. Lihtliikmeks vastu võtmise otsustab konvendi koosolek pärast soovija avalduse ja curriculum vitae'ga tutvumist ja temaga vestlemist.

Korporatsiooni liikme karjäär algab rebasena. Eesti korporatsioonide rebased kannavad musta teklit – neil puudub õigus esindada oma korporatsiooni värve. Eristamaks korporatsioonide rebaseid, on nende tekli ühele küljele kinnitatud oma korporatsiooni sirkel ehk vääntäht. Kõiki Vironia liikmeid, sealhulgas rebaseid koondav termin on viroonlane.

Rebase ülesanne on õppida vajalikke tavasid ning oskusi, et saada akadeemilise maastiku täisväärtuslikuks osaks. Rebase staatusega kaasnevad erilised õigused ning kohustused, peamiselt oodatakse panustamist oma ajaga ja rahalised väljaminekud on väikesed. Ei leidu palju Vironia värvikandjaid, kes ei meenutaks oma rebasepõlve kõige põnevama osana korporandiks olemise ajast.

Järgmise etapina, tavaliselt kahe kuni nelja semestri jooksul alates liitumisest, sooritavad lihtliikmed värvieksami ja saavad pärisliikmeteks ehk vironusteks. Sellega kaasneb õigus kanda Vironia värve ning õigus ja kohustus esindada Vironiat avalikkuses. Värvide saamisega muutub ka liikme panus Vironiasse – nende õlul on korporatsiooni igapäevase tegevuse juhtimine ning korraldamine, täites erinevate ametimeeste ülesandeid. Sellega saadavad kogemused juhtimise, esinemise ja suhtlemise vallas on liikmetele hindamatu väärtusega.

Rebase (reb!) staatus muutub pärast ühte kalendriaastat seltsivennaks (sv!). Seltsivenda, kes pole läbinud värvieksamit, nimetatakse mustaks majaks ning koos rebastega nimetatakse neid ühiselt lihtliikmeteks. Aktiivse õppetöö katkemisel on konvendi liikmed buršvilistlase (b!vil!) ehk üliõpilasvilistlase staatuses, mis ei välista osalemist konvendi toimingutes.

Ülikooli lõpetanud ning konvendi elust väljakasvanud liikmed liituvad vilistlaskoguga. Vilistlased (vil!) ei sekku korporatsiooni juhtimise argipäeva, vaid pigem jagavad oma märkimisväärseid kogemusi ning annavad noorematele nõu. Vilistlaskogu ülesanne on ka hoolitseda pikaajaliste projektide ning kinnisvara haldusega.

Vironia pildis ja sõnades

"Vironia annab võimalusi, aga ei garanteeri tulemust. Siin kasvad ise vastutama."
Vil! Kaarel Roostar
c. 2008/II
"Ükski suur tegu ei saa sündida sõpradeta. Vironias leiad sõbrad kogu eluks."
Vil! Toomas Ruuben
c. 2013/II
"Meie liikmete vaheline sõprus ei piirdu ainult konvendiseintega."
Vil! Meelis Rull
c. 2003/I

Tahaksid olla ka üks meie seast?

Loe lähemalt
Tahaksid olla ka üks meie seast? Loe lähemalt!