korp! Vironia

Korp! Vironia liikmeskond

Liikmeks saamine

Korporatsiooni Vironia võetakse vastu eesti meesüliõpilasi, kes on immatrikuleeritud mõnda üldiselt tunnustatud kõrgkooli.

Iga semestri alguses korraldavad Tartu ja Tallinna konvendid avatud külalisõhtud õllelaua formaadis, kus organiseerumata meestudengitel on võimalus tutvuda korp! Vironia tavade, ajaloo ja liikmetega. Traditsiooniliselt toimub septembrikuus ja veebruaris kolm külalisõhtut, millest on soovitatav külastada kaht. Lisaks on äärmiselt soovitatav külastada ka teiste korporatsioonide ja seltside külalisõhtuid.

Korp! Vironiasse astumisest huvitatu peab esitama konvendile kirjaliku avalduse eestseisuse nimele, milles ta avaldab soovi saada korp! Vironia lihtliikmeks, ning curriculum vitae.

Lihtliikmeks vastu võtmise otsustab konvendi koosolek pärast soovija avalduse ja curriculum vitae'ga tutvumist, temaga vestlemist ning kahe soovitaja ärakuulamist.


Liikmete tähistamine

Vironia liikmete tähistamiseks kasutatakse sõna viroonlane, pärisliikmeid ja vilistlasi tähistatakse ka sõnaga vironus. Pärisliikmed ja mustad majad nimetavad üksteist seltsivendadeks.

Liikmete staatused

Korp! Vironias sõltub liikmete staatus esmalt olenevalt vahekorrast ülikooliga:

a) tegevliikmed, kelleks on tunnustatud ülikooli immatrikuleeritud üliõpilased;

b) buršvilistlased ehk üliõpilasvilistlased, kelleks on oma õpingud ajutiselt katkestanud või eksmatrikuleeritud üliõpilased ning

c) vilistlased, kes on ülikooli lõpetanud tegevliikmed ja vilistlaskokku kirjaliku sooviavalduse alusel vastu võetud õpingud jäädavalt katkestanud üliõpilasvilistlased.


Tegevliikmed jagunevad omakorda pärisliikmeteks ja lihtliikmeteks. Pärisliikmed on konvendi poolt pärisliikmeks vastu võetud tegevliikmed - värvikandjad majad ja värvikandjad rebased. Lihtliikmed on mustad majad ja rebased.

Buršvilistlased jagunevad sarnaselt tegevliikmetele pärisburšvilistlasteks ja lihtburšvilistlasteks.


Lisaks staatusele jagunevad Korp! Vironia liikmed vastavalt oma liikmeks oleku aja järgi, mida järgitakse omavahelises suhtluses. Vanuseprintsiibile on üles ehitatud korporatsiooni sisemine kord ja traditsioonid. Seisused jagunevad vasuse põhjal järgmiselt: esimesel semestril pärast sisseastumist on iga liige noor rebane (crasser Fuchs), teisel semestril vana rebane (brander Fuchs), kolmandal ja neljandal semestril noor maja (junges Haus), viiendal ja kuuendal semestril vana maja (altes Haus), seitsmendal ja kaheksandal sammaldunud maja (bemoostes Haus). Alates üheksandast semestrist loetakse sammaldunud majale iga semestriga üks väga (ur) seisuse nimetusele juurde. Nii on kümnenda semestri seisuse nimetus väga väga sammaldunud maja (ur-urbemoostes Haus) jne. Oma urr' de kokkuarvutamiseks on usinad rebased loonud Urruti>


Tartu konvendi oldermann Daniel Haab oma rebastega (2006/2007)


Korp! Vironia liikmed

Korporatsioon Vironia vennaskonda kuulub täna 530 liiget. Tartus on aktiivseid liikmeid 85, Tallinnas 80 ning vilistlaskokku kuulub 143 vironust. Kokku on Eestis 308 viroonlast.

Lisaks on korp! Vironial koondised Kanadas, USA ida- ja läänerannikul, Saksamaal ja Austraalias. Liikmete arvult on suurim Vironia peakoondis Torontos, kuhu kuulub umbes 150 viroonlast.

 

Mõned tuntumad korp! Vironia vilistlased

Oskar Amberg (1878-1963), c.1899, asutajaliige. Riigitegelane ja insener. I ja II Riigikogu liige, töö- ja hoolekande minister 1923-1926, sõjaminister 1924, teedeminister 1925-1926.

Eduard Aule (1878-1947), c.1897, asutajaliige. Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse toitlustusminister 1919, Eesti Panga president 1921-1925.

Ernst Enno (1875-1934), c.1895, asutajaliige. Luuletaja.

Karl Ipsberg (1870-1945), c.1890, asutajaliige. Asutava Kogu, I ja II Riigikogu liige, 1921-1924 kolmel korral teedeminister.

Rudolf Jalakas (1914-1997), c.1939/I. Majandusteadlane ja pangandustegelane, Uppsala ülikooli audoktor (1983). Aastast 1988 Eesti peaministri majandusnõunik; 1992. aastal rahareformikomitee liige, 1990-1993 Eesti Panga nõukogu liige, 1993-1997 Eesti Panga nõunik.

Gustav Jonson (1880-1942), c.1901/II. Vabadussõja-aegne ratsarügemendi komandör, 1940 sõjavägede ülemjuhataja. Vabadusristi kavaler.

Hugo Richard Kaho (1885-1964), c.1906/II. Loodusteadlane. Tartu ülikooli rektor 1938-1940.

Tõnis Kint (1896-1991), c. 1918/I. Eesti poliitik, peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis.

Hanno Johannes Kompus (1880-1974), c.1909/II. Kultuuritegelane. Eesti Korporatsioonide Liidu asutaja, seenior. 1927 Estonia teatri direktor, alates 1972 Eesti Vabariigi valitsuse eksiilis nõunik.

Juhan Kukk (1885-1942), c.1905/II. Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse liige, raha ja riigivarade minister 1918-1920. Kaubandus- ja tööstusminister 1921, riigivanem 1922-1923, Eesti Panga direktor 1924-1926. I ja II Riigikogu liige.

Edgar Johan Kuusik (1888-1974), c.1906/II. Arhitekt. Tuntumaid töid: Ohvitseride Keskkogu hoone Tallinnas Sakala tn 3, Tallinna Kunstihoone, Kuressaare haigla, Tallinna Maasika tn kaksikmaja, Tartu Tammelinna planeering, Tallinna Kaitseväe kalmistu planeerimiskava ja mausoleum.

Boris Kõrver (1917-1994), c.1937/II. Helilooja, muusik ja õppejõud.

Andres Küng (1945-2002), c.1964/II. Ajakirjanik, majandustegelane ja poliitik. Aidanud arendada Eesti ja Rootsi suhteid.

Harry Männil (1920-2010), c. 1939/II. Suurärimees, kunstikoguja, filantroop, Malta ordu rüütel. Hindamatud teened taasiseseisvunud Eesti Vabariigi majandusreformide kavandamisel.

Juhan Ross (1925-2002), c.1989/I. Biogeofüüsik, füüsika-matemaatika doktor (1971), Eesti Teaduste Akadeemia liige (1993), Vene Põllumajandusteaduste Akadeemia välisliige (1988), Joensoo ülikooli audoktor (1989).

Karl Selter (1898-1958), c.1922/II. Majandusminister 1933-1938, välisminister 1938-1939. Eesti Vabariigi suursaadik Šveitsis.

Leo Sepp (1892-1941), c.1910/II. Majandustegelane. Eesti Panga direktor 1921-1924, rahaminister 1924-1927.

Elmar Tambek (1897-1991), c.1921/I. Jurist, Eesti Vabariigi presidendi kantselei ülem 1938-1940.